KES ma Olen ja miks teen pärimuskoolitusi ja õppekäike transilvaaniasse

Kes on Merili Metsvahi?

Mida ma koolitustel ja matkadel teen?

Tutvustan eesti talurahva mõttemaailma, kombeid, elulaadi ja folkloori. Selles valdkonnas leidub väga palju põnevat, mida meile koolis ei räägitud ning mille teadasaamine selgitab, miks me eestlastena oleme sellised, nagu me oleme.

Kuna olen Eesti ainus doktorikraadiga folklorist, kes on ühtlasi sertifitseeritud perekonstellöör ning seega omandatud süsteemse vaate elule ja inimsuhetele, on minu pilk rahvapärimusele ainulaadne ning liigun aina enam selles suunas, et osata vastata senisest põhjalikumalt küsimustele

– kuidas aitasid vanad kombed, rituaalid, rahvajutud, -laulud, loitsud ja itkud saavutada ühendust hinge tasandiga

ning

– mida on tänapäeva inimesel sellest õppida?

Kui meil ongi teadmisi eesti rahvapärimusest, siis läbi teistsuguse konteksti: koolis käsitleti rahvaluulet pahatihti n-ö kirjanduse eeletapina, eirates nähtuse sotsiaalset tähendust; bändide loomingus on rahvaluule omandanud meelelahutusliku sisu jne.

Aga muinas- ja muid rahvajutte ei räägitud lihtsalt meelelahutuseks, leinas ei itketud nalja pärast, regilauludel, loitsudel, rituaalidel ja rahvakommetel oli samuti sügav tähendus. Need tähendused on kiirete ühiskondlike muutuste tagajärjel jäänud tänapäeva inimesele arusaamatuks ja võõraks.

On aeg avastada rahvaluule, -kombed ja -usund rohkem nende omas mahlas, nähes ka nende positiivseid aspekte ja sügavamat sisu. Just nii saab pärimusest maksimaalselt õppida. Olulised märksõnad on siin tõhus ühise kogukonnana toimimine ja looduse pühaduse tunnetamine.

Olen pärimuskoolitaja, pärimusmatkade korraldaja ja läbiviija ning perekonstellöör OÜ-s Maa Kutse. Minu huviorbiidis on eesti rahvapärimus ja talurahva ajalugu ning meie sugulasrahvaste rahvakultuur. Aga mul on ka teine kutsumus: süsteemne lähenemine inimsuhetele, nii nagu Bert Hellinger seda maailmale tutvustas. Kuna olen ise tänu sellele meetodile väga palju kasvanud ja avardunud, tunnen vajadust seda ka teistele edasi anda. Me oleme küll mõtlevad olendid, aga enda tunnete tundmine on täisväärtusliku ja rahuldustpakkuva elu seisukohast kordades tähtsam mõtlemisest. Ja seda paraku koolis ei õpetata.

2007. aastal sain rahvaluule erialal doktorikraadi Tartu ülikoolist. Tartu ülikoolis töötasin ka ise 1997. aastast kuni 2024. a lõpuni. Olin pikalt teadur ja vanemteadur ning enne ülikoolist lahkumist eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor. Uurimisteemad, millega ülikoolis töötasin, ulatuvad libahundipärimusest paarisuhete ajalooni eestlaste seas.

Uue eluetapi saabudes jätsin teadusartiklite kirjutamise, ülikoolis lähedaseks saanud kolleegid ja tuttava keskkonna seljataha ning hakkasin liikuma (üle)mõtlemisest kehatunnetuse ja tunnete tundmise maailma. 2024. aastal lõpetasin 2,5-aastase rahvusvahelise perekonstellatsioonide väljaõppe (Tiiu Bolzmanni kokku pandud programmi järgi), mis tegi mind päriselt täiskasvanuks.

Ka ettevõtlusega tegelemist näen isikuse kasvamist soodustava tegevusena. Tänu Triin Raudoja ettevõtluskoolituse ja Ingrid Kuligina matkajuhtide lühikoolituse (mõlemad läbisin 2025. a I poolel) innustavale mõjule tegin 2025. aasta kevadel ja suvel muinasjutu- ja pärimusmatku Lõuna-Eesti matkaradadel, 2024.-2025. aastal koostasin ja kirjastasin koos tõlkija Federico Ellade Peruzzottiga eesti muinasjuttude tõlkeid sisaldava raamatu “Deals and Deeds. Estonian Fairytales to Live By“.

2026. aasta märtsis toimus seitsmest inimesest koosnevale rühmale õppekäik-koolitus Transilvaania ungarlaste juurde (vt lähemalt rubriigist “juba toimunud“). Järgmine käik toimub septembris 2026. Loe minuga tehtud Transilvaania- teemalist intervjuud siit.

Mu varasemas elus koostatud raamatutest väärivad märkimist kõrgkooliõpik “Folkloristlikud välitööd” (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017) ning muinasjutukogumik “Sõsara sõrmeluud. Naine eesti muinasjuttudes” (Hunt, 2018).

Miks Transilvaania?

Olen omandanud Tartu ülikoolist kõrvalainena ungari keele ja kultuuri eriala. Lisaks olen õppinud vahetusüliõpilasena Budapesti Eötvös Lorandi Teadusülikoolis. Ungari keelt oskan tänini paremini kui saksa, inglise, vene või soome keelt. Saan hakkama loengute andmise ja matkade tegemisega ka inglise ja saksa keeles, ent ma eelistaks neile siiski ungari keelt. Meie ilusat eesti keelt eelistan muidugi üle kõige!

Mu lemmikpiirkond Euroopas on Transilvaania. Seal elab rohkem ungarlasi kui Eestis eestlasi. Ja see seal on olnud nende kodu juba tervelt tuhat aastat.

Teen väikestele rühmadele õppekäike nii Transilvaaniasse kui ka Ungarisse.