KES ON Merili Metsvahi ja mida ta pakub?
Kes on Merili Metsvahi?
Mida ma koolitustel teen?
Tutvustan eesti talurahva mõttemaailma, kombeid, elulaadi ja folkloori. Selles valdkonnas leidub väga palju põnevat, mida meile koolis ei räägitud ning mille teadasaamine selgitab, miks me eestlastena oleme sellised, nagu me oleme.
Sain doktorikraadi Tartu ülikoolist. Kirjutasin doktoritöö “Indiviid, mälu ja loovus. Ksenia Müürsepa mõttemaailm folkloristi pilgu läbi” enda tehtud intervjuude põhjal ja kaitsesin selle 2007. aastal. Ksenia Müürsepp oli 1911. aastal sündinud seto naine, kes oli suurepärane jutustaja.
Tartu ülikoolis töötasin 1997. aasast 2024. a lõpuni, olles enne sealt lahkumist eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor. Minu uurimistööde teemad, millega ülikoolis töötades tegelesin, ulatuvad libahundipärimusest talurahva paarisuhete ajalooni.
Uue eluetapi saabudes jätsin teadusartiklite kirjutamise, ülikoolis lähedaseks saanud kolleegid ja tuttavalt turvalise keskkonna seljataha. 2024. aastal lõpetasin 2,5-aastase rahvusvahelise perekonstellatsioonide väljaõppe (Tiiu Bolzmanni kokku pandud programmi järgi), mis mõjutas mind väga ja tegi täiskasvanuks.
Ka ettevõtlusega tegelemist näen isikuse kasvamist soodustava tegevusena. 2025. aasta kevadel ja suvel tegin muinasjutu- ja pärimusmatku Lõuna-Eesti matkaradadel, 2024.-2025. aastal koostasin ja kirjastasin koos tõlkija Federico Ellade Peruzzottiga eesti muinasjuttude tõlkeid sisaldava raamatu “Deals and Deeds. Estonian Fairytales to Live By”.
2026. aasta märtsis toimub väikesele rühmale õppekäik-koolitus Transilvaania ungarlaste juurde. 2025. aastal algas ka koostöö GoTraveliga. Koostasin mitu Transilvaania reisikava ja teen reisijuhina 2026. aastal kaks reisi Transilvaaniasse ka selle reisibüroo alt. Kõik reisid on erinevad, sest ma ei ole suuteline tegema mitu korda ühte ja sama asja.
Mu varasemas elus koostatud raamatutest väärivad märkimist kõrgkooliõpik “Folkloristlikud välitööd” (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017) ning muinasjutukogumik “Sõsara sõrmeluud. Naine eesti muinasjuttudes” (Hunt, 2018).
