Koolitus Eesti naise elukaar esiemadest meie endini, mis toimub 20. jaanuarist – 12. maini 2026, on juba alanud, aga saab käia ka ühe korra kaupa.

Üldine info

Rõhk on ennekõike eesti talunaise ajalool. Käsitleme naise elukaart ja paarisuhete ajalugu ajalooliste (seadused, regulatsioonid, kohtumaterjalid, kirjavahetused jms), etnograafiliste (baltisakslaste ja rännumeeste talurahva elu käsitlevad kirjeldused trükistes), folkloorsete (arhiivi kogutud rahvajutud, -laulud, kombekirjeldused jm), veidi ka arheoloogiliste ja ilukirjanduslike allikate põhjal. Kõige rohkem teen juttu 18. sajandist, mida olen ise teadlasena uurinud. Varasematest ja hilisematest sajanditest teen juttu mõnevõrra vähem. Soovijad jagavad ka omaenda esivanemate lugusid.

Oma esivanemate ja eesti talurahva ajaloo paarisuhete teemadesse süüvides muutub osalejatel mingil määral ja moel ka vaade omaenda elule. Vaagida omaenda paarisuhte ja naiseksolemise küsimusi on võimalik nii kokkusaamiste vahel päevikut pidades kui ka valitud lugusid või taipamisi üksteisele jagades. Kui esimestel kokkusaamistel jagan infot ennekõike mina – teen kokkuvõtte teemadest (vt kava allpool), soovitan teemakohast lisalugemist, näitan pilte – siis mida aeg edasi, seda rohkem annan sõna ka osalejatele.

Kes on registreerunud koolitusele, aga ei saa mõnel kuupäeval tulla, saab järelevaadatava lingi, mis kehtib kuu aega.

Koolitus lõpeb 12. mail silmast silma kohtumisega looduses (selle kestvuse ja koha lepime osalejatega koos kokku).

Levitage infot võimalike huviliste seas, kellel pole FB kontot.

Koolituse kava

20. jaanuar

Tutvustan allikaid, mille põhjal saab teha järeldusi eesti naise positsiooni kohta pere- ja ühiskonnas. Patrilineaarse narratiivi üldistamine kõigile kultuuridele ja ajalooetappidele vs matrlineaarne minevik, millest räägitakse vähem. Antropoloogilised, arheoloogilised, keeleteaduslikud, kunstiajaloolised ja folkloorsed tõendid selle kohta, et Eesti puhul – erinevalt enamikust Euroopa osadest – ei ole matrilineaarne ühiskonnakorraldus tohutult kauge minevik.

3. veebruar

Tüdrukust neiuks. Noorte tutvumisvõimalused. Leeritamine kui ehalkäimise eeldus. Mida kujutas endast ehalkäimine? Seksuaalteemaline folkloor: regilaulud ja naljandid. Armastus folklooris ja mida saab selle kohta teada kohtumaterjalide põhjal.

17. veebr.

Milliseid omadusi väärtustati neiu puhul? Abiellumise eeldused. Neiust pruudiks. Kosjad ja kihlus. Eesti kosjakommete eripärad. Kuidas suhtusid eestlased ja kuidas kohalikud sakslased nõbudevahelistesse abieludesse?

3. märts

Mõrsjaitkud. Eri liiki pulmalaulud. Millistest osadest koosnesid pulmad? Milliseid rituaale viidi läbi, milliseid kombeid järgiti? Tanutamine kui pulmade tipphetk. Laulatamine kirikus: kuidas kirikuõpetaja seda läbi viis? missugused rahvapäraseid maagilisi praktikaid laulatusega seoti? Mis hetkest loeti kooselu algust?

10. märts

Abielu ja kooselu. Kas lahutamine oli võimalik? Kas abielu rikuti? Lesestumine ja mis sai pärast seda. Seksuaalsuhted mõisameeste ja talutüdrukute vahel. Kuidas mõisnikud talurahva paarisuhetesse sekkusid?

31. märts

Vallasemade staatus ja saatus Eestis võrrelduna Lääne-Euroopaga. Kuidas see muutus aja jooksul? Mida kirjutas selle kohta 18. saj. eesti talurahva elu parim tundja August Wilhelm Hupel? Mida tänapäeva uurijad selle kohta on kirjutanud?

14. aprill

Naiseksolemine nõukogude ajal: abortide lai levik ja neisse suhtumine, kuidas sekkuti noorte paarisuhete küsimusse seltsimehelikus kohtus ja komsomolikoosolekul, suhtumine üksikvanemlusse. Rääkida saavad kõik, kes koguvad selleks kohtumiseks nende teemade kohta mälestusi vanematelt, vanavanematelt ning teistelt sel ajal elanud inimestelt.

28. aprill

Mida koolituse käigus uut teada sain ja kuidas see mõjutas mind naisena? Mida tajun end ümbritsevas maailmas või iseendas edaspidi teisiti?

12. mai

Vabas vormis kohtumine silmast silma kuskil Eestimaa paigas, ilusa ilma korral minimatk ja piknik õues. Räägin ka paar muinasjuttu paarisuhete teemal